Tuesday, August 17, 2010

pühendus .

Miks jooksvad inimesed alatihti millegi eest ära?miks põgenetakse ja oodatakse alati uut ja õnnelikku homset, kuigi on teada,et midagi ei parane..kuigi võiks. Alati ei saa muuta olukordi ent saab muuta suhtumist.Tihti ei näe me enda ees võimalusi, aga me näeme teisi inimesi,kes neid kasutavad ning mõistame nad hukka õigesti elamise pärast.Süüdistades ühiskonda ja üleüldist allakäiku ei leia me süüd endas ning puudub motivatsioon ja tahtejõud..

Ma lubasin, et ma ei nuta enam iial.
Ei nuta, kui sa lõpuks kurvalt läed.
Ma lubasin, et ma ei nuta siis ka,
kui ükski kõrv ei kuule,
ükski silm ei näe.
Ma lubasin, et ma ei nuta enam iial
ja et ma rõõmsalt naerdes mõtlen sulle vaid.
Ja kui ma vahest enam teisiti ei suuda,
siis salaja ma välja mõtlen pisaraid.

No comments:

Post a Comment